Järjejutt taipamiste ja kogemustega, kuidas mina otsin ja leian kergelt elamise saladusi.
I osa
Küsisin oma teismeliselt tütrelt hommikusöögilauas, et mis teeb teda õnnelikuks. Vastus tuli kiirelt: raha. Esimene mõte minu peas oli kohe hinnang, et oi kui kahju, neiu ei saa aru mis elus päriselt oluline on. Samas hetke mõeldes tõdesin, et tema jaoks see ju nii ongi. Ja õige kah. Mulle meeldib ka raha ja sellega kaasnev vabadus. Tal on olemas kogu maailma armastus, hoolivad vanemad, ilus kodu ja super toredad sõbrad. Ta on terve, tark ja ilus. Ainus mida pole justkui piisavalt, on raha. Tore oleks uhkelt reisida, suur ja ilus maja osta ja mida kõike veel endale lubada. Sellega kõik selge: raha võiks rohkem olla, läheme edasi.
Minu järgmine küsimus tütrele oli, et mis temas siis ikkagi õnnetunnet tekitab? See ei saa olla raha ise, see on vaid paber. Istudes miljoni dollari otsas oma toas, ei ole ta ju õnnelik. Rõõmsaks teeb miski muu mida raha eest saab. Nende küsimuste peale hakkas ta kaasa mõtlema. Ühe esimesena tuli tal meelde toit. Läksime siis toidu juhatusel edasi kuni lahti rullusid taipamised, et talle on olulised kellega ja kus süüa ja milliseid maitsenaudinguid saada. Teisisõnu tähtsad on sõbrad ja erinevad kehalised-meelelised naudingud. Ja seda on tal palju kergem endale pakkuda kui kohe ja palju raha. Igas hetkes kogeda kõike võimaluste piires. On väga suur vahe, kas teadlikult endale rõõmu pakkuda ja kasvõi nautida sõpradega väljas söömas käimist või keskenduda ainult sellele, et raha on vähe ja midagi väga olulist kogu aeg puudu.
Mina tahan elada kerget elu. Kiire tagasivaatav analüüs minu elule näitab, et suure osa senisest teekonnast olen ma alateadlikult arvanud, et edu ja edasiminekud tulevad läbi raske töö ja pingutamise. Pingutada on iseenesest tore, ainult, et rahulolutunnet ja kergust ei saa ilmselt Tammsaare kombel vere, higi ja pisaratega välja teenida. Nii jääb alati sammuke või kaks õnnekohast puudu. Ja nii võib hoopiski juhtuda, et pingutamine ise muutub omaette eesmärgiks ja teetähiseks.
Võibolla on raha puudus ja muud elulised probleemid maailma looja poolt välja mõeldud ainult selleks, et inimesed elaksid kirega, otsiksid iseennast, leiaksid oma andeid ja kasutaksid ära oma potensiaali?! See on ju teada, et inimene on oma olemuselt väga laisk. Nii mina, kui sina, me kõik. Kui nüüd võtta puudust ja väljakutseid kui võimalust, et leida üles seni nägemata oskused ja potensiaal, siis on elamine kohe palju mängulisem ja põnevam.
Elu on kohe kergem kui tead, mis on see mis sind õnnelikuks teeb. Sulle on oluline hea töö? Milline see töö olema peaks, mida sulle pakuks, mida sina endast annaksid? Sulle on oluline hea suhe? Mis tunde see sinus tekitama peaks? Mida sa vajad oma partnerilt, et ennast õnnelikuna tunda? Oluline on mitte hakata oma soovidele hindeid andma, vaid neid lihtsalt märgata. Juba sellele mõtlemise käigus kaotavad mingid soovid oma naeruväärsuse tõttu olulisuse, teised tõusevad aga südame hääle jõul rohkem esile. Kogu selle lihtsustamise mängu juures on oluline fookus hoida käesolevas hetkes. Mis mind praegu rõõmustab ja hea tunde loob? Küsides endalt seda, mis kõige olulisem on.
Kaugena näivad sihid ja unistused saab taandada lihtsateks ja arusaadavateks kvaliteetideks praegusesse hetke. Nii on kerge endale kergust luua ja seda ka iga rakuga kogeda. Elu on nagu matemaatiline tehe. Hirmus keerulised murrud tuleb kõigepealt väiksemateks taandada, siis on palju lihtsam vastus kätte saada. Vastus on õnnetunne, rõõm ja kergus. Kasvõi teadmisest, et millisel teel ma olen ja mida enda ellu loon. Iga päev on nagu džungliseiklus, kus teisele poole tihnikut ei näe. Oma teel näed sa ikkagi ainult seda millele oma pilgu suunad või mis sinu vaatevälja jõuab. Muu ja kauge mis sinusse ei puutu, seda sinu jaoks olemas ei ole.
Parim viis kuidas oma kohati keerulisena näivat elu lihtsamaks hakata elama, on võtta aega. Teha korra paus, olla vaikuses ja rahus. Taandada hetkel päevakorral olev probleem või väljakutse samm-sammult lihtsamaks kuni vastus on käes. Avastasin seda taaskord ühel hommikul autoga lasteaia poolt koju sõites. Igalt raadiokanalilt tuli tüütu reklaam, kuni lõpuks keerasin raadio lihtsalt kinni. Ei jaksanud seda müra rohkem kuulata. Vaikuses hakkas parem, järsku kuulsin oma mõtteid ja ennist seespidiselt taustal toimetanud protsessid tulid nagu muuseas nähtavaks.
⭐ Mis siis muud kui taanda keerulised asjad lihtsamaks ja eladki elu kergemalt.
⭐ Mõtle sellele, mis sinus reaalselt rõõmu tekitab ja oledki kohe õnnelikum.
Minu tütar sai põgusa vestlusega endale selgemaks millised on tema jaoks olulised väärtused ja vajadused. Ja kinnitust sellele, et ta on õnnelik juba praegu. Selle tundega on hoopis suurem ja positiivsem jõud oma unistuste tuleviku loomiseks. Ja mis kõige olulisem- kergelt elamiseks!
