Kerge elu saladused II osa

Järjejutt taipamiste ja kogemustega, kuidas mina otsin ja leian kergelt elamise saladusi
 
II osa
 

Mis siis teha kui on ikka suur soov kerge(ma)lt elada? Seda igas mõttes- nii materiaalselt, hingeliselt kui ka füüsiliselt. Iga küsimus on ka vastus. Mina otsin teadlikult vastuseid küsimusele, et kuidas oma ootustele vastavat kergust saavutada ja sellel teekonnal teen igavesti toredaid sihtotstarbelisi avastusi.

Üks nendest on ümbritseva maailma ja teiste inimeste ISIKLIKULT VÕTMINE. Jätkuvalt avastan kahjutundega, et ma võtan liiga aeg-ajalt ümbritsevat isiklikult. Millal see ükskord täielikult lõppeb, ma ei tea. Aga lootust on, et õpin ennast teistest järjest paremini eraldama, et siis taas armastavat tervikut tunda.

Orelipoiss on teinud isegi toreda laulu kõige isiklikult võtmise teemal. Naerdes selle lauluga kaasa, naeran ma iseenda üle.

Kui laps tuleb koolist pahurana koju ja mulle midagi moka otsast poriseb, siis juhtub vahest ikka veel, et võtan seda isiklikult. Ilma pikemalt mõtlemata hüppab üle huulte küsimus: miks sa minuga jorised? Täiesti jabur. Nagu asi oleks minus. Lapsel oli lihtsalt raske ja väsitav päev, siin ei ole ilmselt midagi minuga seotud.

Partner on tõre ja pahur ning ütleb teravalt? Kui tunnen ennast puudutatuna, siis saan alati ju üle küsida, enne kui valin solvuda. Väga suure tõenäosusega ei olnud see minuga seotud, vaid lihtsalt mingi tema kogemus. Ainult minu maailm keerleb minu ümber. Igal teisel on tema maailmanabaks tema ise. Keegi laseb liikluses signaali? Pole vaja kaasa vihastuda. Kui saad midagi paremaks teha, siis tee seda, kui sa ei mõista teise ärritumist, siis lase sellel minna, polegi sinu asi.

Ümbritseva elu ja teiste inimeste isiklikult võtmine on väga kurnav. See tähendab pidevat solvumist, kibestumist, negatiivseid mõtteid, eelarvamusi ja ootusi. Fookus oma sihtidelt valgub nii lihtsalt laiali halliks uduks ja kehvaks meeleoluks.

Mina nimetaksin seda lausa andeks- sorteerida teiste inimeste sõnadest ja tegudest välja enda jaoks edasiviiv konstruktiivne kriitika ja ülejäänud tundemöllu tekitaval mulal lasta lihtsalt minna. Jube väsitav on tunda ennast puudutatuna hetkedes, kus see ongi suure tõenäosusega ainult minu sisemise ebakindluse ja kesise eneseväärtustamise peegeldus.

Tegin hiljuti enda sisemise negatiivse kriitiku vaigistamiseks ühe toreda harjutuse. Nimelt avastasin ühes uues seltskonnas olles ennast mõtetes inimesi analüüsimas ja ka hindamas. Alateadlik tegevus, mida ilmselt tihtilugu praktiseerin. Sel hetkel hakkasin ma mõtlema, et kas ja kuidas see minu kasuks töötab. Kuskilt seest tuli vastus, et hetkel ei töötagi kasuks, pigem piirab. Võtsin mõttesabast kohe kinni ja otsustasin just nende inimestega rohkem suhelda, kelle kohta arvasin, et järsku ma ei meeldi eriti neile ja nemad mulle. Sain sellest alguses ebamugavust tekitavast kogemusest mitu head kingitust kaasa. Esiteks oli mul tuntavalt lihtsam olla. Ma ei mõelnud enam mida keegi minust arvab ja ei arvanud ise ka, tähelepanu oli rohkem minu isiklikul kogemusel. Teiseks sain ma teada, et minu nn sisetunne ei pruugi alati õige olla. Hea on jätta ruumi ka teistsugusteks võimalikkusteks kui ainult see, mida minu meel suudab genereerida. Meel on kogemustepõhine protsessor. Loovus on ühendus kõiksuse maagiaga, mille avaldumise vormid ei ole ette ennustatavad. Ei ole vaja uut luua ainult vana kogemuse baasil. Loovus ja mängulisus toovad meie ellu seninägematut ja ettearvamatut. Väike ebamugavus uute väljakutsete juures on ületatav, andes isegi teatava rahulolutunde ja saavutusmõnu.

HÜVA NÕU: ära võta isiklikult! Või kui võtad, siis naudi teadlikult sisemist ebamugavust, kahtlusi või üles tulevat ebapiisavuse tunnet. Ainus kes seda kogemust muuta saab, oled sina ise! Naera rohkem iseenda üle, ütle endale kõva häälega „vahet pole“, „ilge asi“ või muud taolist kui liiga tõsiseks muutud või tuuluta oma meelemügaraid mõnel muul mängulisel moel!

Kuulamiseks Orelipoiss- Võta Isiklikult
https://www.youtube.com/watch?v=AWlzf020Q6U
Armastusega
Joya