5 nippi kuidas oma lastest vahvaid pilte teha

Oma laste pildistamine on vist üks raskemaid asju maailmas, isegi fotograafi jaoks 😀 . Vähemalt minuga on küll nii. Mul pole siiani ükski võõras laps veel kaamerale selga keeranud või ära jooksnud, kuid oma lastega on teine tera. Kohe kui ma võtan kätte kaamera ja nad saavad aru, et mul on kaval plaan neid pildistada, siis tavaliselt väiksem jookseb minema, suuremad lükkavad keele suust välja, rullivad silmad ninale kokku ja hakkavad mossitama või teevad miskit muud uuenduslikku, peaasi, et ei peaks jälle pilti tegema. Või kas alati? Siin tulevad mängu präänikud, mis panevad väikesi võrukaelasid meelt muutma. Kui ma jälle kolme pikaks veninud nägu kaamera ees näen, siis küsides kas te mängida tahate ja auhindu saada, siis on alati vastus üks- jaaaaaa! Kõik kes tahaksid oma pere (ja miks mitte ka sõprade-tuttavate) pildistamist natuke mängulisemaks muuta, võivad lisaks minu mõtetele ka oma fantaasial veel lennata lasta, et kuidas seda kõike veel paremini ja lõbusamalt teha. Julgen lubada, et töötab isegi omaenda laste peal 😉 .

.

1. Jälgi valgust ja tausta

Vaata välja sobiv koht, kus sa tahaksid lapsest/lastest pilti teha, jälgi, et valgus oleks hea- poleks liiga eredat päikest silmas, liiga teravaid varjusid näos ega liiga pime, taust liiga kirju jne. Samas võib ka kassi poolt kraabitud kodudiivanil megalahedaid emotsioone kaamerasse püüda, seega keskkond pole alati määrav aga sellele võiks korraks tähelepanu pöörata.

2. Alusta pildistamist küsimusega “Kas sa tahaksid natuke mängida?!”

Ma ei ole kohanud veel ühtegi last, kellele päriselt ei meeldiks mängida. Jagan allpool mõnda mängu mida võib kasutada, aga alati saab ka ise midagi lahedat välja mõelda vastavalt oma lapse soovidele ja tujudele. Tähtis on, et oleksid mänguline ja lõbus!!!

.

3. Hoia tuju üleval ja anna auhindu

On mõned mängureeglid, mida võiks meeles pidada. Esiteks, lapsel olgu mängus alati õigus! Pole olemas valesid vastuseid või valesid tegusid, võta kõike vabalt. Teiseks, lapsed ei tohiks kunagi üksteisega võistelda. Variant on, et nad koguvad mängudega lihtsalt ühiseid punkte või siis nt vanemate vastu vms. Sest kui on võitja, on ka alati kaotaja ja siis on ka pisarad või paha tuju garanteeritud. Kolmandaks, mängus olgu alati auhinnad! Ilma selleta lihtsalt ei saa. Iga mängu järel üks väike maius vms. Minu fotokotis on palju erinevaid pisikesi (keemiavabasid) komme, mida on hea anda, ilma, et laps suhkrust üledoosi saaks. Ma olen kommidele ka nimed pannud, nt naljavitamiinid (öko šokolaadinööbid), armastuse kommid (öko südamekujulised kummikommid), hea tuju kommid (jelly beanid), Harry Potteri kommid jne. Neid saab siis doseerida vastavalt olukorrale. Päris pisikestele sobivad kamapallid vms, mis iganes lapsele parasjagu meelepärane ja eakohane on. Muidugi ei kutsu ma siinkohal kedagi üles suures koguses magusat tarbima. Maiustused võivad imepisikesed olla ja vabalt võib ka mingeid muid mitte söödavaid auhindu jagada, valik on tegelikult ju piiritu.

.

4. Mängi lapsega

Üksiku lapse käest saab küsida igasugu naljakaid ja vahvaid (eakohaseid) küsimusi. Nt mis on su lemmikmaiustus? Sealt saab küsida edasi, et kas sulle meeldiks rohkem sinine ja karvane jäätis või roheline ja kare šokolaad? Sellised küsimused garanteerivad tavaliselt laheda naeruturtsatuse. Milles oled sa kõige parem (vajadusel aita kaasa, et sina oled maailma parim magamises, haigutamises, laisklemises jne). Muidugi võib teadlik ja tervislik lapsevanem igasugust maiustuste teemat vältida- see on super. Minu kogemus näitab, et töötab rääkimine lihtsatest asjadest, mis lapsele rõõmu valmistavad ja mida tavaliselt emme-issi ei luba või siis mida piiravad. Keelatud vili on igas vanuses magus, miks siis mitte sellega mängida.

1-4 aastastega saab mängida kaameraga peitust, teha keelenäitamise, lollide nägude ja imelike häälte tegemise võistlust, kohapealt õhkuhüppamise võistlust jms. Ja lase lapsel need võita, siis saab ikka hea tuju pilte.

3-4 aastasel (ja ka suuremal) võib paluda hästi tähelepanelikult kaamera objektiivist sisse vaadata, kas ta näeb seal kedagi või midagi erisugust. Tulemuseks on lahedad uuriva näoga portreepildid. Laps võib õige nurga alt vaadates näha seal enda peegelpildi moodi kujutist. Selle kõige juurde võib veel ühe vahva loo fantaseerida kaameras elavast loomast vms.

Kui lapsi on rohkem, siis tuleks nad midagi lõbusat koos tegema saada. Üks laste lemmikmänge on kehaosad. Panna nad üksteisele lähedale istuma või seisma ja nimetada järjest kehaosasid, mille nad peavad siis omavahel kokku panema. Vahepeale öelda nt põsk, nina jms mis võimaldavad imearmsaid hetki kaamerasse püüda. Samas on juuresolevatelt piltidelt näha, et põskede kõrval töötavad ka näpud hästi.

Super armsaid pilte saab ka kallistamismänguga. Lasta lastel kallistada üksteist viiel täiesti erineval moel. Isegi poisid lähevad selle mänguga meelsasti kaasa ja saab palju nalja ning kallistada pealekauba.

Toidumäng on üks minu laste lemmikuid. Selleks lase oma fantaasial lennata, et kuhu lapsed sättida. Kas seljaga enda poole istuma, puu taha vm ning nimetada erinevaid (päris ja välja mõeldud) toiduaineid (nt jäätis, sibul, viinerimoos, juustukomm jne). Ja vastavalt sellele kas see toit meeldib lapsele või mitte, peab ta keerama, hüppama vms pildistaja poole ja hõikama vastavalt eiiii või jaaaa. Lahe on see, et sama toiduga saab lastelt väga erinevaid emotsioone, olenevalt, et mis kellelegi meeldib. Mida erilisem ja tugevam toiduaine nimetada, seda lõbusam lastel on.

 .

5. Ära palu naeratada!

Viimaseks, kuid kõige tähtsamaks- ära kunagi palu lapsel (või kellel iganes) vaadata kaamerasse, ja mis veel hullem, ära palu tal naeratada. Tulemus on igal juhul ebaloomulik. Keegi ei oska poseerida ehedaid emotsioone, naer ja naeratused peavad tulema otse südamest. Kui tahad kaamerasse suunatud pilku, siis püüa mingil muul mängulisel moel lapse tähelepanu, küsi küsimusi, vestle, näita keelt, laula või tee mida iganes lõbusat ja kaasahaaravat. “Vaata siia ja naerata nüüd emmele” on lause, mille võiks tuulde saata. Nii saab igavaid passipilte, mis mitte kuidagi meie super ägedaid lapsi ei meenuta. Või on tulemuseks midagi sellist nagu juuresoleval pildil näha on 😀

Ja kui sa juhtumisi ei saanud mitte ühtegi seinale sobivat pilti, siis said sa vähemalt maailma kõige armsamate lastega koos kvaliteetaega veeta ja mõne eheda emotsiooniga klõpsu ikka, mis pere aastaraamatusse lisada.

Vahvat pildistamist ja olge rõõmsad!

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save

Save